Vana põrand oli kohati vajunud ja kohati külm kergitanud ja katki/kole ja siis sai see sügavamate kohtade pealt täidetud ehitusprahiga (kivi-, mördi-, krohvi- ja segutükid). See sai pealt ära silutud betooniga. Pildid on juba eelmisest aastast (2015). Nüüd on garaaz suisa niikaugel, et seinad on püsti, katus peal ja isegi torud põrandas! Garaazi on plaanitud tulema üks aken, mis ei käi lahti ja teine mis käib lahti ja õhutab tagumist umbsemat osa.
Samuti on plaanitud ka suur garaaziuks, mida ilmselgelt peaks saama täies ulatuses lahti teha, et ka autoga sisse-välja sõita saaks. Seda veel olemas pole ja avaus on koormakattega kinni, aknad on aga tellimisel.
Auto(d) hakkaks aga enamuse ajast olema ikkagi maja ees. See osa seal veel meile ei kuulu, aga soov on see endale soetada. Küll aga on nii, et kõik meie tänava rahvas pargib nö võõra maal siis.
Asub me koduke tupiktänavas mis siis ühelt poolt piirneb täielikult selle võõra maaga. (metsaala, sinilille kasvukohatüüp-ilus!)
Kui kunagi see väike osa saab meie omaks (üsna tõenäoline stsenaarium), siis tekitame sinna sellise suure varjualuse, kuhu mahub vähemalt 2 autot ilusti seisma. See siis peaks ideaalis hoidma lume ja tolmu eest pisut. Aga noh, see on ikka täitsa tulevik! Päev korraga tuleb elada.