Metsa all on sinililled

Mhmm! Meie metsa all on kaa sinililled. Seega täpselt paar sammu hoovist välja ja juba ongi sinililled näha. Kuigi nad ei ole seal nii sügavsinised nagu igasugu ilupiltidelt näha võib, siis sellest hoolimata on nad ilusad. Lisaks on seal huvitaval kombel ka siniliiliate koloonia. Ja oja ääres lumikellukesed :)

Mina sain vahepeal kiirabiga haiglasse end viia ja siis selgus ka tõsiasi,  et meie kodukese aadress polegi see, mida olime arvanud. Nimelt kuna meie tänaval on kõik majad ainult ühel pool ja mingist imelikust ajast on neil ebaloogilises jarjekorras numbrid, siis seadus nõuab, et aadressi oleks pikitud ka selline lühend nagu vkt, mis tähendab väikekohta. Seega kiirabile seletades kus ja mis tuli väga keeruliselt seletada,  sest ei meie ega naabruskonna tänavaid sealne süsteem ei tuvastanudki.
Aga sain kiirabiga siiski haiglasse ja jäin ka päevaks sinna,  nimelt siis toidumürgituse kahtlusega. Ise tahaks vähemasti loota nii, sest siis oleks justkui kindel põhjus probleemile. Mulle tilgutati mitu liitrit erinevaid lahuseid, mis võtsid oksendus/iiveldustunde ära ja andsid vastu vähe kõbusama oleku. Lisaks oli kiirabiga toimetades palju vahetum ja toredam suhtlus, kui senised emo kogemused olnud on. Ja on mitmeid tuttavaidki, kes hädaga soovitavad just kiirabisse pöörduda, mitte emosse. Niiet hea kogemus! :)

Terrass

Järgmine väike-suur edasiminek on terrassi tegemine. See on peamiselt oluline nii silmailuks kui lihtsalt mugavuseks, seega eluliselt oluliste etappide hulka väga ei liigitu. See aasta on natuke eluliselt olulisema etapina ees meie maja voodilauaga katmine. Maja tuleb, nagu osati juba ongi (tuulekastid), kollast värvi. Selline mahe meekollane. Seda pean veel uurima, kas odavam oleks tegeleda selle voodrilaua töötlemisega (immutus+värv) ise või lasta töökojas kuskil teha.

Aga terrass..
See tuleb selline kitsas (1.38m) ja pikk 7,5m). Seega võibolla on sellise olluse terrassiks kutsumine rohkem meelitamine :D Aga ühest otsas piirneb see siis välisuksega,  keskele jääb meie suur aken mis avaneb suurde tuppa ja teise terrassi otsa mõtlesin teha niisuguse hubase istumiskoha. Ehk siis L kujulise pingikese, mille mõlemad nn haarad on visuaalsuse ilu mõttes sama pikad ehk 138 cm.
Terrassi piiriks meeldiks mulle eraldi piire luua. Seda mitmel põhjusel, millest ehk olulisim on privaatsuse tagamine. Meie maja on siiski tänava ääres, kus nii jalutatakse kui sõidetakse mööda üsna palju. Õnneks on enamik liiklejatest oma tänava rahvas,  ent siiski oleks privaatsus tore.
Ja piirde plussiks oleks veel see, et sinna külge saab ju peenrakastid monteerida. Kuna meil maja ees on nii liivsavine ala, siis ilmestaksid peenrakastid seda kõike üsna palju.
Lisaks, ideaalis,  tahaks sellele osale peale ka väikest kitsast katust. Sellist lainelist, mitte päris läbipaistvast, vaid tiba tumedamast plastikust katust. Analoogne,  mis oli minu esimese kodu rõdu katuseks :)

Kevadeilust

Tänavune kevad on hiline! Agaa...meie esimene grill on juba tehtud. Ja vahtrapuu annab päevas 2-3 liitrit mahla. Seda me suht non-stop tarbima, muidu oleks ta liiga magus aga lisan tasakaaluks sidruniviile sisse ja nii hea on niimoodi.

Esmaspäeval oli üks väga soe päev. Nii soe, et kohe palav hakkas päikse käes olles. Seega tõeline kevad. Edasi nii sosud ei olud need ilmad, aga siiski küllalt soojad, et meie elutoa osa kütavad kiired ikka pääris soojaks.. Lahe! Elutuba hetkel pahteldame ka, no ma nii tahaks loota, et varsti valma.. eks meil on nii pikk tee tuldud, et seda maja üldse elamiskõlblikuks saada, et ehitamisest on veidi kopp ees. Seetõttu ka igavene venimine selles osas..aga peab ikka edasi pingutama, kuniks normaalne kvaliteet tagatud on! :D

Aga! Üks lahe uudis on seoses meie kodukandiga. Nimelt meil hästi lähedal on selline vana, pm pooleldi lagunenud tallihoone. Kunagi, alles paar aastat tagasi, seda veel kasutati aktiivselt. Olid hobused ja puha. Siis kui meie siin esimesed korrad käisime oli koguaeg seal hobuseid väljas näha. Siis koliti ära, aga NÜÜD on see hoone võtnud mingid tuurid üles ja keegi sahkerdab seal koppade ja muu atribuutikaga. Seega ma väga loodan, et hobusetall tuleb tagasi. Nii vinge oleks! Mida ikka vanasse hobusetalli teha kui uuem hobusetall, eks? Meil on ümber ainult elumajad, vaevalt siia tehasehoonet teha lastaks...samas kes teab.. Aga nii oleks ma küll õnnetu!

Muusosas kõik roheline meie aknalaual kasvab mühinal ja nii äge on ikka elu kasvamas näha!

Teleka vaatamisest

Meil on suur uhke telekas kodus, aga eriti me seda seniajani vaadanud ei olnud. ETV saateid-sarju sai ikka vaadata, ja muud mida vabalevi kanalid võimaldavad. Kui aga ta internetiga ära ühendada, sai sealt üht koma teist lisakski vaadatud, aga see pole klassikalises mõttes teleka vaatamine. Küll aga on viimasel ajal olnud rohkelt sellist aega, kus on soovituslik viibida voodireziimis ja nii on ka teleka vaatamine siis nagu natuke õhtukavasse sisse jäänud. Me muidugi ei vaata peaaegu kunagi telekat otse, pigem järelvaatamisest. 

Ja mida enam me eestimaiseid telesarju vaatame, seda enam jõuab kohale teadmine, et kõik on show ja reklaam. Näiteks kodutunde sari. On mumeelest tore küll, et aidatakse seal neid hädas olijaid. Ja mõni tõesti ongi hädas. Aga kuidagi jääb kriipima see tunne, et kui hädalised ikka need hädalised tegelikult on. Enamasti on, ma arvan, asi ikka viitsimatuses ja planeerimatuses. See sari oleks siis palju mõttekam eesti rahvale, kui enamik ressurssist läheks näiteks info jagamisele - kuidas miskit renoveerida/teha, kui oleks vabatahtlike abiga soetatud annetuste ringkäik abivajajate perede seas jne. 

Abi jõuaks niimoodi ulatuslikumalt ja kaugemale.

Teiseks aspektiks on see spetsialiseerituse mõiste üldse. Ilmselt arvatakse, et kõik tööd, mille jaoks on olemas oma spetsialistid, on kindlasti nii keerulised, et enda aega ei ole mõtet nende alla paigutada. Seetõttu ongi eestlaste kodud nii räämas ja motivatsioon nullis. Spetsialistide kutsumiseks pole ju raha ja samas igal sammul seletatakse seda, kuidas spetsialistid teevad ikka kõige paremat tööd. Jah, ma mõnesmõttes olen nõus, et ongi olemas teatud töid, mida ainult spetsialistid oskavad teha. Aga mõnes teises mõttes on mul inimestest väga kahju, kes on kaotanud isemõtlemise ja -analüüsimise oskuse. 

Noh, siis umbes sama teema on naabrist parema saatega ka, mis peaasjalikult ju on siiski reklaam. Ja mis kõige tähtsam - see pole ehitussaade, vaid showsaade kus muuhulgas tegeletakse natuke viimistluse-ja sisustusega. Ja siis kõige naljakam saade on see, kus 3 isa ja 3 beebit 4 (?) nädalat "üksipäini" hakkama peavad saama. Ja samalajal on neile ette dikteeritud päevakava, igasugu huvitavad-väsitavad-põnevad tegevused, külmkapp täis valmistoitu jne. Et noh - kaugel reaalsusest ilmselt. Aga televisiooni mõte ju show ja meelelahutus ongi :D 

Niiet, kui kunagi me isegi võtame telekavasse endile rohkem kanaleid, siis ilmselt peamiselt välismaiste kanalite osaluse tõttu. Seni saame vabaleviga hakkama.