Uusaasta, traditsioonid.

Meie võtsime uue aasta vastu Tallinnas. Olime see aasta üsna tüüpilised. Ehk siis sai kogunetud õhtusöögi ajaks, siis käidud surnuaias(või mängitud lauamänge), visatud tina, ennustatud kujude pealt jne. Tegime veel ka mitu-mitu ahjutäit piparkooke (mis osalt siiani alles). Küll aga ei olnud traditsiooniline enam see, et kell 00.00 näoga taevasse vahtida ja paukudest rõõmu tunda, seega me sõitsime tagasi koju koos koertega sellel ajal kui suurem paugutamine käis. Mis on ülihea lahendus just pauguarale koerale, sest sõites metsa vahel ei ole see paugutamine nii konkreetselt kuulda ja üldse auto on mugav ja õdus kohake..

Nii, aga traditsioonidest üldiselt. Ma väga armastan neid, mitte seetõttu, et nende sisu väga oluline oleks (a'la et kes millise tinakujukese viskas ja mida ennustus - ma ei usugi üldse neid :P), vaid pigem on oluline see, et miski on järjepidev ja kestev, aasta-aastalt sama. Mina oma noorel eluteel olen veel tradtsioonide tekitamise faasis alles, see aasta on meile tekkinud jälle mõni uus, nt:
-enne jõule ajal minna torni-matkale. See võib olla ükskõik mis tornike, mis eesmärgiks seatud on. Ja ükskõik kui pikk või lühike rada, aga et oleks traditsioon! 2017 tegime Põrguraja lähedale asuvasse torni oma tripi.
-suvisel ajal üks eesti-tripp, mingi konkreetse rajooniga.  2017 tegime Ida-Eesti 4 päevase tripi. Tulevikus, kui Eesti laias-haardes on läbitud, siis võiks veel kitsamaks minna.. Nt seada sihtrajooniks nt Saaremaa kirdeosa.
-kord kuus (vähemalt) lauamänguõhtud
-..

Eks tegelikult on neid juurduvaid traditsioone üha enam, kusjuures ei ole nad sugugi seotud nn riiklike pühadega, pigem endi eelistustega. Mina kui tarbimiskultuuri antipropageeriv ei hakka iial vist jõulusel ajal kellelegi huupi kinke tegema (mis ei ole hingega tehtud).
Ja hea mõte oleks neid ka kirja panna ja nn reaalselt märkima hakata! :D

Traditsioonide tekitamisel tuleks kindlasti lähtuda selles mis perele/kaaslastele teha meeldib. Mina paraku oma lapsepõlvest väga konkreetseid traditsioone ei mäleta (riigipühade aegseid küll), mingi aeg me käisime rohkelt meie Hiiumaa maakodus, aga viimasel ajal (eriti nutiseadmete tekkega) on see kõik kuidagi unustustesse vajunud. Traditsioonide tekitamine ja hoidmine on aga vaimsele tervisele ma arvan, et väga-väga oluline. Just siis eelpoolgi nimetatud asjade tõttu - tekib omamoodi turvatunne, ootus ja tahtmine teatud traditsiooni juba teha. Ja samas on see ikkagi nagu vaikimisi kokkulepe. :)  Nii saab vältida rutiini tekkimist ja teistmoodi jällegi tugevdada omavahelisi inimsuhteid.
Pilte ka: