Sireliaeg

Juhhuu!  Jälle on aastaring jõudnud nii kaugele, et käes ongi sirelite õitsemise aeg! Temperatuurilt on kaa igatepidiselt suvine tunne sees. Palav on! 
Aga jätkuvalt, kodus on nii hea. See tunne on ikkagi ületamatu, kui saad elada päris oma kodus, toimetada oma tempo ja reeglite järgi. Niisiis,  otsustasin et teen ühe telliskividest koosneva virna tiba väiksemaks ja paigutan kivid maitseainepeenraks. Neid sai kokku kaks, lisaks kaevasin piparmündile eraldi ääristatud koha. Täna külvasin erinevaid taimi sinna peenrasse,  pildi teen siis, kui kõik uhkelt roheliseks läheb. Hetkel on seal majoraan ja basiilik,  mille olin ette kasvatanud. Ma kahjuks unistasin melissi ette kasvatada ja nüüd häda suur, et melissi pole. Poest, jah, saab. Aga tahan ise. Seega võtan end kokku ja külvan melissi tubasesse olusse tärkama ja ehk ta siis liitub teistega õues kui on tiba suurem.

Telliskividest maitseainekastide tegemine oli esiteks väga lihtne, teiseks väga kiire. Ja pole sel väljanägemisel ka miskit häda. Loodisin esimese rea kive ilusti paika ja siis 4-5 rida kive läks peale. Ma täpset arvu ei mäletagi. Kastide suuruse dikteeris see, et meil oli parasjagu üle kaks akent. Tahtsingi kastid teha nii suured et vajadusel saaks ka aknaid kasutada,  et temperatuur kastis ühtlasem püsiks. No praegu näiteks, kuigi on soe, siis panin ikkagi akna kinni ehk et ei ole mu külvatud taimed päris lageda all. Samuti, kuna on tähtis päev(toaelust õueellu) majoraanile ja basiilikule,  siis nende termošoki vältimiseks panin neile ka akna. Las nad kohanevad niimoodi.

Lisaks käisime ostsime kasvuhoonele kile. Eelmine kile pidas vastu 3 aastat,  nüüd rebisin vana maha ja uus peale. Ei teagi mis saatuslikuks sai, ju läks vana kile lihtsalt ilmastikust tulenevalt rabedaks ja vigastus kuidagi. Seega, homme saab kasvuhoone kile peale ja tomatid saavad ka lõpuks kolitud. Tomatid iseenesest on võimsalt jämedad ja osad juba õitsevad. Lahe, minu kätetöö!
Aiandus teeb ikka meele heaks :D mul nüüd nii miljon mõtet kuidas aeda ilusti realiseerida jne, seega tubane elu hakkabki alles õhtuti. Seda sääskede pärast, keda see aasta on kuidagi ekstra julmalt.

Ahhaa - käisin ka esimest korda ujumas. Oli mõnus ja üldse mitte nii jahe kui arvasin. :)

Kodus on kõige parem

Nii! Meie kodukene on taaskord natukene edenenud ning juba mõnda aega saame kõndida päris paljajalu. Meil on parkett maas! No seda ikka sai oodatud! :D 

Koheselt sai kohakese söögilaud ja diivan+TV.

See kõik on veel, nagu arvatagi, päris parajalt poolik. No telekas on arvutilaua peal näiteks. Mina nii ihkaks oma arvutiga arvutilaua taga istuda, aga tutkit. Teleka monteerime seina külge. Elutuba jääbki niisuguseks kompaktseks ruumiks. Alguses, kui telekas sinna tuppa viidud sai magamistoast, siis oli nii ehmatav see, et see asus diivanil lesides silmale päris lähedal. Magamistoas oli 2x kaugemal. Aga tegelikult võis asi olla ka selles, et nö elutoa sisse õnnistamise päeval oli meil ju eurovisioon, mille põhjal see "kõige liiga palju" mürasus tuligi. Sest eurovisoon oli ulmeliselt kirju ja kaamerad igast küljest sähvimas ja.. jah - võttis kirjuks selle olemise seal :D Rahulikumaid saateid jälgides on harjumisperiood valutum :P 

Meil on aias mõni ilulilleke ka. Peale meelespeade, kirikakarde, võilillede jm muru sees leiduva on meil täpselt üks punane tulp. Enam teda pole, sest sõitsime niidukiga üle. Aga niisugune ta oli. 

Kevadega koos tuli tõeline soojabuum, seega õues lippame peamiselt õhukeselt riides olles! Terrassiuks on koguaeg avatud ja jube mõnna on olla küll niimoodi... Meil autoparkla juures õitses suuur toomingas ka, no mulle väga meeldib selle lõhn, eriti just siis kui ta kuskil veidi eemal lõhnab. Hommikuti kutsasid pissima lastes saab igakord seda sõõmu hingata - ilus!

Ja natuke pilte meie metsaalustest taimedest ka. Sinililleaeg on läbi, aga meie metsake on endiselt maagiat täis. Oravad müravad, linnud laulavad ja varahommikuti on trehvatud seal ka mõnd kitsekest. 

Noh, ja metsa ääres on meil nartsissid. Miks mitte!

Linnupesa!

Ma ei tea, kas seal pesas keegi see aasta elab.. Tõenäoliselt kahjuks mitte, sest katus omajagu päevi näinud. Aga iga hommik kui ma kell 7.10 ärkan ja köögiaknast välja vaadates putru keedan, on õunapuu vahel linnupesa näha. Seal oli paar-kolm linnulast nokad laiali alati ootamas. Ja sellest ilust ma pilte ei teinudki, alati mõtlesin, et võiks ja alati mõtlesin, et miks hetke rikkuda. Niiet sellised pudrukeetmishommikud on mul veel hästi meeles. Nüüdseks linnukesed juba pesast lahkunud. Putru on seal endiselt täitsa vägev keeta, sest sealt aknast on näha naabri hästi hoolitsetud tarbeaed ja päikesetõus! No võrdluseks on meil  teisel pool naaber, kes round upitab oma maasikapeenart nii, et see mürk levib ka meile. 

Meie metsatukas. No metsatukk selles mõttes, et selle äärde on süvistatud meie parkla, mis mahutab 4-5 autot. Ja sealt kulgeb selline rada suurema tee poole Seda metsateed pidi kõnnin ma igalepoole, kuhu kõndida saab, sest meil on tupik ja see metsatee ainsana viib tupikteest välja. 

Tee peale jääb maagiline osjamägi.

Eemalt on näha üsna paralleelselt kulgev meie tänavatee. Pildil rõõmus Moonike. 

Ja see on see suurem tee, milleni metsateekene toob. Täpselt paremalt saabki see metsatukk alguse!

Edasi on eespool näha uuselamurajoon.

Püvilillekesed naabri aias.

Siin siis lihtsalt väike täiustus pildike, kus meie lauake sai endale punase kaltsuvaiba alla, punase laualina ja morsikannu ja selle üksiku ilusa tulbi! Nüüd asub see laud aga oma õigel kohal, söögitoas terrassiakna vahetus läheduses.

Kogu majaehituse progressi kõrvalt on meil ka hoovi peal paar parsakest. Siinkohal oli tegemist mootori välja võtmisega. See sinine auto on loodetavasti mingiks hetkeks täitsa lammutatud! Sinine on doonorauto punasele tagumisele autole! :) 

Värvimine, tapeetimine, laepanemine

See on meie seinake, kuhu tuleb telekas peale. See sai endale siis värvikihi selga. Värviks on kõikjal selline helebeez toon - no peaaegu valge, aga kui valgega kõrvuti panna siis ikka palju soojem.

Siin pildil on näha, et otsasein on värvitud ja aknaga sein on valgega kruntvärvitud. Aknaga seinale tuli tapeet peale.

Tapeetisime laseriga loodides. Ees on veel näha hunnik laepaneele aklimatiseerumas.

Palgiga piirnevad kohad teipisime ära, et värv palki ei kahjustaks.

Alustasime tapeetimisega. See on siis köögi ala.

Niimoodi tapeetisime.

Siin on siis osa juba tapeeditud. Järgmine sats läks seina järgmine päev.

Nagu näha, siis sellel tapeedil olid kuivades sellised tumedad laigud sees. Kõige tumedamad, mis näha on, on hoopis pistikupesad-lülitikohad. Aga see tapeet kuivas igastahes oluliselt kauem kui söögitoa osale mõeldud tapeet, mis koheselt peale paigaldamist väga kena jäi.

Elutoa osale sai siis selline hele triibuline tapeet. Mõlemad meie valitud tapeedid on sellised heledad ja tagasihoidlikud.

See siis elutoa tapeet veelkord. 

Ja selline vähe romantilisem sai siis söögitoa otsaseinale.

Siis hakkasime laepaneele panema.

Need augukesed-ühendused on mõeldud telekale.

Meie laepaneelide progress.

Sinna nurka läheb siis diivan mis ulatub kuni akna alguseni. 

Selle alaga polegi praegu suuri plaane, tuleb selline avatud koht hetkel. Köök paistab tagant.

Otsaseina juurde tuleb trepp, mis viib teisele korrusele.

See on siis elutoast vaade köögile.

Laepaneelide struktuur jäi selline.

Siin on töö veel poolik. Elutoa osas siis väike jupike veel panna. Laest ripub valgustikaabel.

See on see söögitoa poolne osa. Diivan on päris ette nihutatud, tegelikult selle koha sügavus on täpselt laua laius.

Kuna Mona peidab end õue kasvuhoone taha, kui toas kompressor v saag vms käib, siis koerapilte seekord ainult Nufikust.

See on siis tulevase köögi ala. Tuleb L kujuliselt, niiet kraanikauss jääb aknaga kohakuti.

Sõime söööki ka, ma nii harva teen pilte söögist. :D 

Ja praegune progress hetkel niikaugel ongi... et laepaneelid siis on omadega peaaegu köögini jõudnud.