Kodus on kõige parem

Nii! Meie kodukene on taaskord natukene edenenud ning juba mõnda aega saame kõndida päris paljajalu. Meil on parkett maas! No seda ikka sai oodatud! :D 

Koheselt sai kohakese söögilaud ja diivan+TV.

See kõik on veel, nagu arvatagi, päris parajalt poolik. No telekas on arvutilaua peal näiteks. Mina nii ihkaks oma arvutiga arvutilaua taga istuda, aga tutkit. Teleka monteerime seina külge. Elutuba jääbki niisuguseks kompaktseks ruumiks. Alguses, kui telekas sinna tuppa viidud sai magamistoast, siis oli nii ehmatav see, et see asus diivanil lesides silmale päris lähedal. Magamistoas oli 2x kaugemal. Aga tegelikult võis asi olla ka selles, et nö elutoa sisse õnnistamise päeval oli meil ju eurovisioon, mille põhjal see "kõige liiga palju" mürasus tuligi. Sest eurovisoon oli ulmeliselt kirju ja kaamerad igast küljest sähvimas ja.. jah - võttis kirjuks selle olemise seal :D Rahulikumaid saateid jälgides on harjumisperiood valutum :P 

Meil on aias mõni ilulilleke ka. Peale meelespeade, kirikakarde, võilillede jm muru sees leiduva on meil täpselt üks punane tulp. Enam teda pole, sest sõitsime niidukiga üle. Aga niisugune ta oli. 

Kevadega koos tuli tõeline soojabuum, seega õues lippame peamiselt õhukeselt riides olles! Terrassiuks on koguaeg avatud ja jube mõnna on olla küll niimoodi... Meil autoparkla juures õitses suuur toomingas ka, no mulle väga meeldib selle lõhn, eriti just siis kui ta kuskil veidi eemal lõhnab. Hommikuti kutsasid pissima lastes saab igakord seda sõõmu hingata - ilus!

Ja natuke pilte meie metsaalustest taimedest ka. Sinililleaeg on läbi, aga meie metsake on endiselt maagiat täis. Oravad müravad, linnud laulavad ja varahommikuti on trehvatud seal ka mõnd kitsekest. 

Noh, ja metsa ääres on meil nartsissid. Miks mitte!

Linnupesa!

Ma ei tea, kas seal pesas keegi see aasta elab.. Tõenäoliselt kahjuks mitte, sest katus omajagu päevi näinud. Aga iga hommik kui ma kell 7.10 ärkan ja köögiaknast välja vaadates putru keedan, on õunapuu vahel linnupesa näha. Seal oli paar-kolm linnulast nokad laiali alati ootamas. Ja sellest ilust ma pilte ei teinudki, alati mõtlesin, et võiks ja alati mõtlesin, et miks hetke rikkuda. Niiet sellised pudrukeetmishommikud on mul veel hästi meeles. Nüüdseks linnukesed juba pesast lahkunud. Putru on seal endiselt täitsa vägev keeta, sest sealt aknast on näha naabri hästi hoolitsetud tarbeaed ja päikesetõus! No võrdluseks on meil  teisel pool naaber, kes round upitab oma maasikapeenart nii, et see mürk levib ka meile. 

Meie metsatukas. No metsatukk selles mõttes, et selle äärde on süvistatud meie parkla, mis mahutab 4-5 autot. Ja sealt kulgeb selline rada suurema tee poole Seda metsateed pidi kõnnin ma igalepoole, kuhu kõndida saab, sest meil on tupik ja see metsatee ainsana viib tupikteest välja. 

Tee peale jääb maagiline osjamägi.

Eemalt on näha üsna paralleelselt kulgev meie tänavatee. Pildil rõõmus Moonike. 

Ja see on see suurem tee, milleni metsateekene toob. Täpselt paremalt saabki see metsatukk alguse!

Edasi on eespool näha uuselamurajoon.

Püvilillekesed naabri aias.

Siin siis lihtsalt väike täiustus pildike, kus meie lauake sai endale punase kaltsuvaiba alla, punase laualina ja morsikannu ja selle üksiku ilusa tulbi! Nüüd asub see laud aga oma õigel kohal, söögitoas terrassiakna vahetus läheduses.

Kogu majaehituse progressi kõrvalt on meil ka hoovi peal paar parsakest. Siinkohal oli tegemist mootori välja võtmisega. See sinine auto on loodetavasti mingiks hetkeks täitsa lammutatud! Sinine on doonorauto punasele tagumisele autole! :)