Palav

On viimaseid päevi veel juulikuu ja aknast ja uksest ja konkreetselt igast kohast tuleb aina soojust. Rõvedat soojust! Mina olen ikka talveinimene. Või vähemasti kevade või sügise, aga mitte suve. Ma lämbun niimoodi, piltikult öeldes. Ja olen muuhulgas väga ebaproduktiivne. Mõtlesin sellele ühe selgituse ka - mul on kehatemperatuur nõks madalam kui inimestel tavaliselt, seega minu keha peab tegema rohkem tööd, sest minu keha on vaja jahutada rohkem kui tavalisi kehasid. Ja siis ma tunnengi ennast kui konkreetselt energiast tühjaks imetuna.. 

 Vahepeal pildikesi meie käimisest Hiiumaale. Ülal pildil siis Kusti uus komme musisuud teha, väike pardike. Jätkates teemat, siis tahtsin veel mainida seda, et hommikul ärgates olid kenasti pilved ilusti taevas ja mingit päikest ei olnud. Siis oli mul tuju väga hea ja tegin endale korraliku hommikusöögi ja Kustile ka miskit (kuigi ta on endiselt ikka kehva isuga) ja mõtlesin minna (seene)metsa! Ja kui ma metsaservale jõudsin, vankriga jalutasime ca 3km?, siiis... ei olnud Kusti oma esimeses unes ja päike tuli välja. Mul tuju ära ei läinud, lihtsalt päikesega mööda teed kõndimine on vaevarikkam ja siis ähkisin ja puhkisin end täitsa higiseks ja mõistsin, et seee laps ei jäägi magama. Sõitsin vankriga koju tagasi. Ja siis kodujärve juures uinus ta niimoodi, et kui koju jõudsin, siis ärkas üles. :D

Sõnaga - palavus ja mina ei käi kokku. Aga sügis, talv, kevad - need on ilusad ja üldiselt väga mõnusad!

Minu salaplaan majaga, mida Tom veel ei tea, on veel see, et tänavuseks pimedaks hooajaks tahaksin majale statsionaarset valgustit. No hästi mõõdukas koguses - kas 1 või 2.. maksimaalselt 3. Ei taha, et meie majast saaks valgusreostust süvendav objekt. Niiet ükskord siis võtan kätte ja toon kuskilt valgustid ära ja lasen Tomil külge monteerida.

Tom on üsna hästi alluv. Mida konkreetsem on minu nn käsk midagi teha (nt "palun pane see valgusti sinna konkreetsesse kohta"), seda kiirem on tema teostus. Mis on ka täitsa loogiline ju!

 Me käisime siin siis ükshetk Hiiumaal puhkamas. Sellega oli nii, et hakkasime Tartust varakult (5aeg) sõitma ja sõitsime läbi Viljandi, Pärnu ja ... Saaremaa! Hiiumaale jõudsime ca 17 ajal ja siis avastasime (nõmeda) üllatuse, et seal kohas juba on keegi. Ei miskit isiklikku, aga tahtsime lihtsalt täitsa üksinda puhata seal kauugel kaugel Hiiumaal. :D Niiet üksi olemiseks võtsime aiakäru, panime puid sisse ja läksime mereäärde lõket tegema ja grillima. Ja kui me hiljem arutasime ka, et see oli ju tore käimine, siis sai ka see nenditud, et poleks neid inimesi seal ees olnud, siis vaevalt me aiakäruga mereäärde grillima sõitnud oleks.

 Leiba grillisime ka. Ilus värk ju! Mingihetk see suvi käisime veel Viljandi reisikesel. Sinna Viljandisse jõudsime kell 19 õhtul ja seda seetõttu, et meil oli vaja sõita järgi oma uuele grillle. Nüüd oleme oma uue, kõrge, suure (diameeter 90cm) grilliga juba õige mitu korda grillinud ning see on nii vägev! Veel on puudu korralik aiamööbel. Aiamööblit pole ostnud, sest ma ootan sügisesi sooduakaid.. vahepeal ma mõtlen, et ma olen ikka korralik koi.

 Aga siis ma jälle mõtlen, et kas koi või ikkagi kaval? Ma ei tea, eks keegi ei tea. Minu eesmärk on raha säästa. Aga miks, seda ma jällegi ei tea. Veel ei tea. Selle me otsustame siiski selle aasta lõpuks ära, mis me oma säästetud rahaga teeme. Kodu meil juba on ja kõik nn eluliselt suured väljaminekud on tehtud, et siis..tuleb raha kasvama panna. Seega mõtlemegi erinevaid ideid kuidas seda võimalik teha on.

Võibolla ajaga läheb "lapse pidamine" ka kallimaks, aga hetkel on Kusti ikka väga ökonöömne olnud ülalpidamise suhtes. :D Aga mainima peab seda ka, et sellest ei tohi järeldada, nagu me toidaks teda mingi rämpsuga, sest see on odav.. toit on ikkagi elu (ja eriti nii noore elu) alus, seega ikka parimat tahame. :) Naljakas on siinkohal lihtsalt see, et ega ta ise ei söö eriti miskit. Paku palju hõrgutisi tahad, ta mitte pole valiv, vaid lihtsalt kehva isuga.  Iga toit toidusöömise ajal läheb talle sisse suhteliselt väikestes kogustes. Mul käib see 4kuud noorem põnn hoiul ka, kes sööb Kustist palju rohkem! Ma ikka alati pakun Kustile hoiulapse püreesid ka, lihtsalt pakkumise mõttes, ... aga siiani ei ole ta midagi ära söönud rohkem kui 2 lusikat. Väga nadi sööja. Aga noh .. kaaluiive on sellesmõttes püsiv, eks ta lihtsalt siis omastab söödust palju. :) Beebitoite nagu püreed jne, ta väga ei tarbi, aga meie toite tarbib rohkem. No hiljutisemad näited - täna lõunasöögiks tatar hapukoorega, hommikusöögiks neljaviljapudru, eelmine õhtusöök tatar, aurutatud peet, grillkana, tomatisalat.

 Ja üks asi veel mida ma siin mõistnud olen on see,  et üheskoos enesekindluse kasvuga, siis on minus jõudsalt kerkima hakanud rahulolu elu suhtes. Just sellise hetkes (aga ka veidi rohkem tulevikus) elamise näitel. Ma ei oskaks tuua välja midagi, mis võiks praegu teisiti olla, sest hetkene seis ei meeldi. Et tundub justkui et midagi otseselt häirivat, elamisest rõõmutundva emotsiooni pärssijat pole! Ja SEE ongi rahulolu. Mis ei tähenda, et üks või teine asi ei võiks parem olla. Praegugi ma istun siin diivanil, nohisev ja lõpuks magama jäänud Kusti minu ühelpool ja teiselpool taamal paistmas SUUR segadus. Tolmuimeja laiali, minu särk põrandal koos juukseharja, purgikaane, Kusti crocsiga. Põrandalt leiab alati peale koerte ja koerakarvade palju toredaid asju. Aga siis siin ma olen..rahustan end, et chill....ei jookse need asjad kuskile. Ja kus nad enne jooksnud on, eksole!

 Ja eraldi teksti ka Hugost. Mona niikuinii väga pai koer! Monal on kusjuures eriline side Kustiga, sest Kusti alati miskipärast eelistab minna Mona kaissu kalli tegema. Nagu khm.. just Mona, kes teda vahel naksab ja uriseb ja... võibolla see Kustile siis meeldibki. Monale eriti Kusti küll ei meeldi, aga mis tal ikka muud teha kui ära kannatada. Tal on oma pelgupaik puur elutoas, kuhu ta alati põgeneda saab ja sinna keegi järgi minna ei tohi. Aga kui tahab magada voodis, siis palun kannatagu. :D Ma arvan, et see on natuke see suhe, et kuigi Monale ei meeldi, siis ära ta ka ei lähe. Ehk et natuke ikka meeldib. Teate küll, tihti mingid inimesed suhtlevad ju ka sellepärast kellegagi, et mingi asi meeldib. Aga muidu naksavad üksteist ja urisevad vahel ja.. :D
Hugopoisist siis niipalju, et tundub, et ajud on koju jõudnud talle. Palju kuulekam ja tublim ja distsiplineeritum kui siin mõni aastake tagasi pubekaajal. Niiet Hugost võib täitsa asja saada, täitsa tubli koer! :D

 Kustil oli suur sünnipäevapidu kus ta sai 1aastaseks. Küll siis tulid erinevad kaugemad ja lähedasemad sugulased ja tõid talle erinevaid kingitusi.

Hetkel las jääda see postitus siis niisuguseks! :D