Mh

Mida oma elus tahta? POSITIIVSUST! 

See on suht julm ja mina, tundub et, olen võtnudki mõtteks sellisel julmal viisil oma positiivsust luua, et suhtlen enamuses vaid positiivsete inimestega. Ja see toimib minu jaoks. Ja see ongi niii tore. Ehk siis inimesed, kes teevad ise korralikult mõttetööd on minu jaoks huvitavad ja annavad minu elule lisandväärtuse. Jällegi egoistlik mõttelaad aga miks peaks suhtlema kellegagi, kes sulle head meelt ei valmista? Või kellegagi, kes suurema osa ajast sind neutraalselt või isegi negatiivselt tundma paneb.. Mumeelest vägagi mõttetu üritus. Eriti sellistel situatsioonidel kus on valida kellega suhelda. Kui mul on valida kas tunda end rohkem hästi kui halvasti siis ehh.. Kas see valik ei ole ilmselge :D

Aga tänapäeval on ühiskonnas normid ja inimesed kipuvad neid endasse üle kandma. Mina olen alati selline iseteadlik olnud ja eriti ei huvita mis teised arvavad... Loeb see mida ma ise arvan teatud mu enda otsustest, nt kui usun endasse ja tean mida tahan siis mis on kellelgi teisel üldse kobiseda. Samas. Alateadvus on siiski suht mõjutatud kui oma otsustes kindel ei ole. Ja Alateadvus püüab teadvusele ju ka sama uskumust korrutada, misiganes selleks ka pole. Iluideaalid, tervisliku eluviisi ideaalid, karjäär jne jne.. Aga minu jaoks loeb õnn ja naer. Ja kui selleks läheb vaja hoopis muid asju kui ühiskonna normid ette näevad, siis nii ongi. Ja ma väga püüan areneda sinna suunas et veelgi enesekindlamalt enda arvamuse suhtuda. Ja ma päris kindlasti usun, et kui kõik inimesed kuulaksid veidi rohkem ennast ja vähem teisi, siis oleksid nad palju õnnelikumad ja rahulolevamad inimesed. 

No näiteks on väga tüüpiline näide see et naised meigivad. Samas on teada kosmeetikatööstuse pahupool.. Aga jällegi on ühiskond see mis norme ette seab. Endaga võitlus on päris karm. Aga sellel on üks lihtne lahendus - ümbritseda end selliste inimestega kes on sellised nagu sina areneda tahaks. On ju igasuguseid suundasid elus... Ja igalühel neist on õigus ja nad ei vääriks seda, et keegi neis kahtleb või isegi halvustab.

Ja lõpuks on nii et inimesed on kurvad ja õnnetud ega NAERATA! Siiralt. Mõnel inimesel on naeratusmask, vaesed nemad. Sellest saab aru siis kui inimene pm igas teemas naeratab. Tegelt on ju elus siiski palju probleeme ka, mida saab küll edukalt lahendada ja asja positiivses valguses näha, aga ometi eeldab see tõsidust mingilgi hetkel. On neid, kes selleks suutelised polegi. Ehk igas emotsioonis on elu ja elu on emotsioonid, mitte vaid naer ja nutt vaid väga kirju tunnete tundmise teekond. Võitjad on need, kes hästi väljenduvad ja positiivse hoiakuga lahendusi otsivad. Kaotajad kas nutavad või naeravad.