Hommikul läksime haiglasse. Tegelikult oli palutud tulla ca kella 9ks vist, aga mina ju sellest ei hoolinud. Seega hommik algas ikka nii et magasin magusasti kui tegelikult oli juba haiglasse sõita vaja. No ega ma uhke ei olnud, aga teadsin, et nagunii see seal pole nii kella peale värk - arstid nagunii koguaeg ju valves. Haiglas esiti andsin kõik oma analüüsid ära ja siis saadeti mind SE palatisse ootele. Seal sain ühe doosi pulbrit ja ootasime 3 tundi. Selle 3h jooksul toodi mulle putru ja jalutasime haigla peal ringi - ega ma väga kaugele ei saanud minna, sest Tom kõrval ei tahtnud vastutavaks jääda kui miskit juhtuma peaks :D Siis anti teine doos pulbrit ja see juba hakkas mõjuma ja siis kolmandat polnudki enam anda vaja. Hästi kiiresti läks kõik! Mina muudkui liikusin palatis ringi (õnneks SE palatikaaslane viidi ära, seega sain seal omaette olla) ja jõin palju vett. Palusin, et mind kontrollitaks ja see õde muudkui ütles, et jaa juba tullakse. Aga ei tuldud. Etteruttavalt ûtlen, et ega ma ühtki nn avatusekontrolli ei saanudki. Polnud kedagi, kes üle vaataks lihtsalt. Siis mingihetk ma sellele õele (keda pidi kaa koridori pealt kinni püüdms) ütlesin, et pressitunne on .jaa siis mind sõidutati raamiga sünnituseelsest sünnitustuppa, sellest hetkest kõik edasine käis tõesti kiiresti ja eks see oli vähe üllatav. Sünnitustoas võttis ämmaemand vastu kes mitte midagi minust ei teadnud, seega umbes oletas lihtsalt et kõik peab hästi minema jne :D Minul oli sellesosas rahulik olla, et nüüd see spetsialist oli kohal (äe ja õde) ja enam meid Tomiga kahekesi ei jäetudki õnneks!
Tom seal veidi seletas neile asju lahti, et kaugel rasedus on ja muud sellist. Mina olin suht audis ja eks ikka šokis kaa, sest mina teadsin, et mõnel läheb esilekutsumisest sünnituseni ca 3 päeva ja nii! Mulle mitte kordagi ei öeldud, et nüüd on täisavatus ja on ohutu pressida vms.. niiet ma sellesosas tegin kõike nii nagu keha märku andis. Aga mingihetk tuli beebi ludinal välja ja otse kaissu. Kaisus ta kakas ja siis olime 2tundi sünnitustoas, edasi juba sünnitusjärgse osakonna palatisse.
Sünnitusest kokkuvõtteks võib öelda, et see oli küll valus, aga pooltki mitte nii valus kui paljudel teistel olnud on..ehk et mul nn vedas sellega, et nii kiirelt läks ja valusid siiski väga vähe kannatama pidin.
Ta sündis kl 18.05. Lastearsti visiidi tegi ta ca 21 ajal. Sealt võeti mh nabaväädist proov. Selgus, et temal on b neg veri, aga mul 0 pos. Diagnoos: veregrupikonflikt. Haiglas veetsime seetõttu 4päeva. Tema viidi kohe esimesel ööl juba minujuurest ära intensiivi päevitama.
Esialgu see intensiiv ja kõik kõlas päris hirmsalt. Aga ajaga ma rahunesin ja pole see miski hullu. Ravisime selle kollasuse välja, ta sai veidi ka veenisisest ravi..ja siis tunnistati ta paranenuks. Saime koju!
Aga nüüd siis kodus! Meil läheb väga hästi, vaikselt kohaneme ja harjume. Kodus on nii hea rahulik ja puha. Ilm on suhteliselt tormine, tuuline ja pilvine seega õue just heal meelel ei kipugi.
Aga me oleme beebi Kustiga käinud juba klicki poes ja sealt saime Tomiga endale uued telefonid. Tema samsung J7 ja minule vähe väiksem mudel J5. Nii rahul!
Beebike aga sööb, pissib, kakab, punnitab puuksusid, nutab vahel kui see viimane tegevus liiga kehvasti edeneb...ja beebi magaaab!! Tundub et ta on vähemalt esialgu mõnusalt rahulik titake, öösel laseb kenasti tududa ja tudub magusasti ise kaa!
Panen paar pildi beebist ka!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar