Ettevõtluspäeva muljed

Täna algas üle-eestiline ettevõtluspäev. Minagi panin end osalejate nimekirja ja mõtlesin päeva lõpus teha väikese ülevaate mis juttu seal räägiti. Minumeelest oleks sellistel üritustel väga tark mõte teha otse-ülekandeid, miss ühtlasi oleks ka järelvaadatavad. Aga võibolla seda juba ongi tehtud. :)

Järgmine põnev üritus, või vähemalt üks järgmistest, on tulemas 17.november Tallinnas ja kannab nime GIS päev. See on üsna spetsiifiline ent väga kasulik ja arenev valdkond. Eelmise aasta GIS päev igastahes suutis mind sedavõrd inspireerida, et see aasta sätin ka selle kuupäeva materjali vähemalt endajaoks järelvaadatavaks, kui kohale minna ei saa.

Aga ettevõtluspäeval osalesin kahel üritusel. Esimesena räägin avakonverentsil toimunust. Selle otsa tegi lahti üks tore mees, kes tutvustas Eesti ettevõtete jagunemist. Enamik ettevõtetest on mikro/väikeettevõtted ja suuri on näiteks Tartus ainult 15. Suurteks ettevõteteks saab pidada neid, kus töötajaid on rohkem kui 250.  Seega võiks ja peakski rohkem koolitusi jm sarnast olema suunatud väiksematele ettevõtetele.

Omal on mul samuti näide olemas United Dogs and Cats ajast. See oli nimelt võrgustik, kuhu koondusid lemmikloomaomanikud üle maailma. Eputati oma loomadega, tehti kohtumisi, leiti uusi sõpru jpm. Sellel ettevõttel olid samuti suured investorid (nagu nt Skype) taga, aga kokkuvõtteks jooksis see pankrotti. See on kurb-tõsielulik-vahva seetõttu, et ma ise väga täpselt selle saidi külastajana mäletan oma emotsioone. Null, täiesti tühi emotsioon, sest sait käis nii alla, muutus kasutajale vastikuks. Ja seetõttu ka seal vaatajaskond vähenes ja kolitigi facebooki üle.

Veel tehti juttu osale.ee leheküljest, mis samamoodi on võrgustik, mis koondab sarnaste huvidega inimesi. Seal saab esitada ideid ja ettepanekuid valitsusele, koguda allkirju ja avaldada eelnõude suhtes arvamust. See on igati vinge koht, millest minul polnud enne aimugi.. Seega vaadake järele!

Aga ettevõtluspäeva läbis koguaeg üks ja sama emotsioon: if you do it for love, the money comes anyway.

Siis veel kõrvutati elustiiliettevõtteid ja startuppe. Näiteks räägiti et 90% start-upe kõrbeb. Sealt sain ma ka palju kasuliku teada, nt et starupid on enamjaolt tehnoloogiafirmad. Mina seda ei teadnudki... vot, tehnoloogiaajastu! Ja et startup toob leiva lauale pika aja jooksul, aga siis ka palju. Elustiilifirma see-eest toob pidevalt aga väikest kasumit.

Siis räägiti veel ühisrahastamisest, selle võludest ja valudest. Tutvustati Eestis sellega tegelevaid platvorme ja üldse tehti üsna puust-punaseks kõik sellega seonduv selgeks. Huvitav fakt siinkohal on see, et kui riskide maandamiseks on välja mõeldud järelvalve, mis lähtub seadusest, siis Eestis antud hetkel puudub ühisrahastusspetsiifiline seadus. Päris jama ju?! See on siis mittetarbijatele krediidi vahendamisel, küll aa on tarbijatele vajendamine järelvalve all Finantsinspektsiooni kaudu. Ja siis on olemas ka Ühisrahastuse Hea Tava ehk ÜHT. Aga seadust pole.

Ühesõnaga seal ühisrahastuse loengul räägitigi kõik kogu skeem läbi. See pidavat platvormiti erinema, ent tegelt on ju point ikka sama. Minumeelest on nadi see, et sellist asja võiks oluliselt rohkem inimesi teada.. üldse sellest, kuidas elu ja rahastamine ja võimaluste hankimine käib. Aga kuidagi on tehtud see selliseks, et osa inimesi peab seda liiga keeruliseks ja siis ei üritagi aru saada. Seetõttu on selline loeng ja koolitus üldse väga tänuväärt, sest nii saab rohkem aimu.
Ehk siis on investor ja laenusaaja, keda omavahel vahendb portaal. Investorid ei tunne teineteist ega laenusaajat, nemad usaldavad portaali, sest nende eesmärk on raha teenima panna. Portaal võib-olla teab investorit ja arvab, et teab laenusaajat, st teeb eelkontrolli, kas vastab nõuetele, kui tõsiseltvõetav projekt on jne..
Aga huvitav fakt on jällegi see, et portaali pannakse ca 20% projektidest, mis on rangelt kontrollitud. Ülejäänute suhtes ei ole ilmselt portaalil väga aimdust kui turvaline see valik oleks, aga ... kuna portaal ei kaota midagi, sest lepingulist kohustust ei ole, siis läbi portaali asju tehes, peab seda lihtsalt usaldama. Ega samas portaalis töötavad inimesed ju ei taha halba, aga lihtsalt ei tea ettenägematuid olukordi. Ja portaalidel on oma riskid samuti, nt et kuidas investorites kindel olla, et laenu annab see inimene, kes ennast tutvustab, st et hiljem ei oleks olukorda, kus mingi ettevõtte juht pöördub portaali poole, et tema ei tea kes laenu andis ja kuna see raha end nt tagasi ei too, siis ongi probleem käes. Eestis on olemas digiallkirjastamine, mujal maailmas aga mitte. Seetõttu tehaksegi näost-näkku kohtumisi ja ka seda, et investor teeb nö prooviraha kandmise portaalile ja nii selgitataksegi välja, et raha kandja ja investor tegelikult ka on üks ja sama inimene.
Muidugi uuritakse läbi ka investori riskiprofiil, kogemused ja ootused. Eesti suhtes on investorid suures osas välismaalt.. näiteks kinnisvara suhtes, millest suur osa paraku kuulub välismaalastele. Euroopa Liidul hetkel ei ole mingit ühtset regulatsiooni ja siis jääb õhku see küsimus, et kui välismaakas investeerib Eestisse, siis kes deklareerib maksutulu. Seda võite siis kellegi asjaliku näoga inimese käest küsida :)

Aga mulle jäi küll kogu sellest asjast mulje, et portaal on ikka üsna lihtne raha. Nad saavad vahendustasu ja haldustasu selle eest, et investorid ja laenusaajad kokku saaks, samas üritavad teha kõik, et nad ei leiaks omaette ühendusteed. Muidu poleks portaali vaja. Lepingud jms tehaksegi kõik läbi portaali. Ja portaal ise jääb süüst puhtaks, kui tekivad portaalid. Sest investoritel on võimalik saada nõue laenusaaja vastu või nõue laenusaaja kontrolli all oleva SPV (iga projekti jaoks on eraldi ühing) vastu. Tihti on SPV varaks nt laen või on SPV lihtsalt andnud raha edasi laenusaajale, keda investorid ei tunne. Ja kokkuvõtteks lihtsalt loodetaksegi, et portaal ei valeta, sest portaalile kehtib ainult see tarbijakaitseseadus, mis põhimõtteliselt vaid seda ütlebki, et ei tohi tabrijale valeinfot anda.

Kogu see asi on ka Eestis üsna noor, roheline ja kõik suuremad probleemid olla veel ära proovimata, seetõttu ühtset regulatsiooni ei olegi. Investoritel on sellest kord juba antud rahast välja tulla keeruline, nt kokkuleppel teiste investoritega on see võimalik. Saaja saab otsida refinantseeringuid ja lahkuda siis. Eraldi jutt on veel siis, kui on tagatis. Siis on eraldi tagatisagent, kes võtab tagatise realiseerimise enda peale.

Aga vääga inspiratsioonist tulvil särtsakat ettekannet pidas Ville Jehe. "Sa ei ole hea delegeerija enne, kui pole suutnud delegeerida oma parimat". Tema pidas kõikidest konverentsidel olemisest olulisemaks isikliku praktilise kogemuse hankimist, sest see olla see, millest õpitakse. Niiet, tehke vigu, ikkagi. Vigadest õpitakse ja vigade vältimine ei ole hea ettevõtte saladus, peab õppima neid lahendama.
Siis rääkis ta veel põnevalt sellest, et energia kulub emotsioonide ja mõtete üleval hoidmisele ja tõi ilmeka näite selle kohta, mis natuke selgitab. Et kui ootad ukse taga arenguvestlust ja sees on ärevus, siis kui lõpuks saad tööandja (või õpetajaga vms) jutule, siis on sul 2 emotsiooni: ärevus ja arenguvestlusel osalemine. Ja ühesõnaga sellest väsitakse ja seetõttu ollaksegi ebaproduktiivsed ja väsinud, tehkem üks asi korraga. Ehk pole vaja ärev olla, siis tuleb tegeleda oma probleemiga..rahulikud inimesed on edukamad.

Mendelejev oli kunagi oma targa tabeli välja mõelnud mitte pingsalt aju krudistades, vaid magades. Ta andis ajule puhkus, ja nii tuligi  tal geniaalne seos. Sürr. Aga võibolla oma tõde sees. Niiet puhake, ärge mõelge üle, sest uued ideed tulevad siis, kui oled mõtlemise vastasseisus.