Ma arvan, et kui Tallinnas üldse kuskil mõnusalt elada saab, siis pigem äärelinnas ja kindlasti (minupuhul) eramajas. Ma olen oma elust ainult paar kuud proovinud olla kaasüüriline paneelika korteris, hirmus igav ja nüri tunne oli.. kuidagi klaustrofoobiline veidike. Aga kindlasti on sealgi omad võlud sees ja lõpuks on kõik harjumise värk..
Täna siis käisin uues Nõmme majas! Seal on rääkiv lift, alles oli tegu endise kooliga kus väikse tüdrukuna jooksin mina endale pinnud jalga. Seal koolis käisin kuna minu põhikool oli remondis tollal. Lisaks olen end palju koolitanud, mõni on tõõesti nii lahe ja inspireeriv olnud! Huvitaval kombel olen mina üks vähestest noortest..tavaliselt on niisugustel koolitustel suur enamus minust ikka vanemad inimesed. Ma olen äärmiselt kehv näolapi järgi vanuse hindaja, aga no jah.. ma pakuksin, et suur osa lähenevad 50le neil koolitustel, ja mina olen 22.
Niisis.. Monakene on ka minuga siin Tallinnas. Mul oli patt teda koju jätta, vaid võtsin tema ikka kaasa. Hugo jäi koju, sest tema on pehmem vennike, Mona aga solvub hullusti ära kui mina olen eemal. Ja kuna ta on nii minu koer, siis ma ei saa kuskile ilma temata minna kasvõi üksnes enda pärast. Aga Mona on juba 12 eluaasta poole teel.. ent siiski kappab vabakäiguna galoppi ja on niisama korralik aktivist. Aga ega me kaua Tallinnas pole, ikkagi tekib koduigatsus juba ka.
Kodus on meil plaane miljon ja loodame ilusaid jõule! :) Kuuske tuppa ei too, aga toakase tahaks küll päris oma koju viia! Hetkel on see siinsamas Tallinna-kodus, õitseb verandal mühinal ja on pääris suur. Ei teagi kuidas teda transportida, teda vist tuleb eraldi mikrobussiga sõidutada, sest mahtuniversaali küll ei mahu .. :D Samuti on pisike ahvileivapuu ootamas päris oma koju saamist. Suve alguses panin pisivõsu suure taime küljest eraldi potti ja see on tõelise mühinaga kasvama läinud ning ületanud enda kasvu üksnes suve jooksul rohkem kui 3x!
Hugokesega metsas jooksmas
See meie hiiglaslike lehtedega ahvileivapuu/rahapuu,
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar