Täna juhtusin lugema Nullkulu blogist ühte postitust, mis läks mulle nii hinge, et .. keeruline oli pärast selle lugemist millestki muust üldse mõelda. Nüüd on selle lugemisest päevi möödas ja peaaegu on see unustustehõlma vajunud, aga siiski - sattudes nüüd arvuti taha, tahaksin ma sellest blogida.
Postitust ise saab lugeda SIIT. Ma tean, paljud ei viitsi lugeda; veel enam niisugused inimesed, kes nullkulust väga eelarvamuslikult suhtuvad. Point seal jutus on siis järgmine - kui tahta keskkonnasõbralikult toimida, ei aita üksiküritjad midagi ja läheneda tuleks reglementatsioonide, seaduste abil. Ja mis mind enim haavas oli see, et nullkulutajatel justkui ideaalis lapsi olla ei tohiks, sest *dadaa* laps on kulu. Aga niimoodi võttes on iga inimene kulu maailmale, igal inimesel on oma ökoloogiline jalajälg. Siinkohal oleks paslik retooriline küsimus esitada - KELLEL või millel üldse ökoloogilist jalajälge ei oleks? :D Ma ei tea, äkki isegi leidub mõni niisugune indiviid, tahaks teada sellest!
Aga jah, seal postituses suhtuti justkui lastesse halvasti. Või niipidi, et kellel on laps, see ei saa olla ökonoomne inimene. Ma konkreetselt võtsin seda päris isiklikult. Ja tahaks justkui vasturünnet teha, et mismõttes niimoodi mõelda saab? Eriti Eestis?!
Vasturünnet ma ei tee. Ma olen oma ideaalis üsna rahulik inimene ja mind on tegelikult päris raske endast välja viia. Mida "kaugemal" see inimene minu jaoks on, seda raskem.
Nullkulu mõiste võib inimesi segadusse ajada. Vähemalt mind ajaks, aga paremat mõistet sellele ka ei oskaks pakkuda. Konkreetselt see mõte, et eksisteerib inimene, kelle kulu on NULL - võimatu ju. Ja ma olen vägagi niisugune inimene, et väldin valesid. Ärme siis ütle nullkulu, kui see nullkulumissioon on võimatu. Aga jällegi - ei oska ma midagi paremat ju välja pakkuda selle mõiste asemele. Mõiste ise tähendabki lihtsalt seda, et teedki oma ökoloogilise jalajälje otstarbekaks. Nimelt väldid seda, et see jalajälg ei koosneks asjadest, mis pole otstarbekad.
Toon mõned näited ka. Kui Sul on vaja kuskile minne, siis analüüsid kui kaugel see koht on ja mis on Sind piiravad tegurid. Äkki on võimalik jalutada sinna? Jalutamine ilmselgelt oleks kõige tervislikum ja ka ökonoomsem. Kui ei ole võimalik jalutada, ehk liigub sinna buss? Rong? Äkki saab neid ökonoomsemaid transpordiliike kuidagi kombineerida? Äkki ei olekski autot vaja kasutada :D
Aga-aga-aga .. tihti on inimesed liiga mugavaks läinud. Mismõttes ma lähen jalgrattaga poodi, mul on ju vaja tervele perele süüa osta? Kuidas kõik ära mahub jne... Väga visad ollakse probleeme leidma ja nendest siis lähtuda, et ise oma mugavamalt ära elada. Aga see on ka jälle nii ohukoht. Okei, see on mugavus. Aga mis see mugavus tegelikult tähendab? Kaks seost: tänapäeval on depressiooni väga palju ja lisaks on tänapäeval elu palju mugavam kui varem. Korrelatsioonitabelisse panduda tähendakski see umbes midagi sellist, et mida mugavam elu, seda rohkem deprekat.
Mul on ka pere, mul on ka pood mitme km kaugusel ja bussipeatus samuti ei ole ukse taga. Aga ma sügavalt mõtlen sellele, et loobun autost. Loobun mõttes, et: "deem, täna sajab vihma - ma ei lähe siis poodi/jalutama/kuhuiganes". AGA, et seda suures jaos rakendada on mul reaalselt VAJA kedagi, kes mind sellel teekonnal toetaks! Ma usun, et kõikidel on see vajadus, ja just see, et peresiseselt seda ka mõistetaks ja kõikidel oleks sarnased vaated. Meil siin niimoodi pole. Me ikka kasutame autot ja kõike...aga see teeb sügaval südames mulle tegelikult haiget.
Seega on see päris hingelähedane mulle. Ma olen viimasel ajal muudkui ainult niipidi mõelnudki. Olenemata sellest, et loodussäästliku arengu magistriõpingud pooleli jätsin (need olid liiga too much, nende jaoks olin ma paraku liiga nõrk "händlimaks" kõiki probleeme ja võimalike lahendusi, Vb kunagi muutun sellesosas tugevamaks. Hetkel tunnen end suhteliselt üksiku hundina selles valdkonnas).
**OFF TOPIC: ma reaalselt tunnen, et ma ei OSKA enaam struktueeritud postitust kirjutada!**
Aga selle poolt olen ma küll, et inimesed vähem kulutaksid, peab sellele lähenema just seadusi muutes. Kasvõi seetõttu, et ega need inimesed, kelle mõistus on puudulik, kuskile ei kao. Nt erinevate haiguste küüsis olevad inimesed jne. Seetõttu tulekski sätestada erinevad seadusid, mis viiks sellele, et
*maailmas tekiks prügi vähem
*tarbimist oleks vähem
*toit oleks tervislikum, orgaanilisem
*areng oleks loodussäästlik
Kuigi sellest kõigest on tavainimese jaoks hirmus palju jahvatatud, siis ilmselt infoühiskonnas viibimine summutab selle kõik maha. Ma usun, et kellelegi ei ole võõras see mõistmine, et PRÜGI on ULMELISELT. Aga et keegi midagi ise selle vastu teeks, et seda nii meeletutes kogustes ei ole... ma ei tea, suhteliselt harva näen seda. Üldiselt inimesed ei sorteeri prügi ega mõtle oma tarbimisharjumuste muutmisele, et prügi vähem tekiks.
Aga et selle hirmus lapsi mitte saada, seda ma ka ei poolda. Lapsed on elu õied ja mis saaks meist kui liigist, kui me populatsiooni edasi ei vii?
See postitus kindlasti mitte, vähemalt mind, ei tõuka tagasi sellel "nullkulu teekonnal". Ehk et ma ei poolda endiselt meeletut tarbimist. Ma pigem sooviksin just leida rohkem motivatsiooni leitud viise, kuidas tarbimist kahandada, rakenda JA et ma neid viise veelgi enam leiaks. Ja motivatsiooni, kaaslasi sel teel. Ja ise harida teisi, ja rääkida sellest teemast sõbralikult. Me oleme kõik samas paadis.
reede, 21. detsember 2018
laupäev, 1. detsember 2018
Elu vist
Täna käisime käruga jalutamas. Nii idülliline oli jalutada! Mina, koer ja vankris põõnav Kustike. Kokku jalutasin ca 7km ja poole sellest sellisel teel, kus ühtki autot ei sõitnud..nii tore. Mulle ühtlasi tundub, et kui käru liigub, siis Kustil on veidi magusam uni. Ja pikem!
Ja mõtteid oli väga palju ja erinevaid selle jalutuse ajal..ja vot, nüüd kui kirjutada võiks oma mõtetest, siis on peas tühjus.
neljapäev, 22. november 2018
Seda rõõmu enne saa mõista..
...kui ükskord ta endal on käes!
*trummipõrin* Kusti on viie kuu vanune!
Mõelda vaid, et kõik need viis kuud on tema minu kõrval tudunud ja koguaeg minu kasida olnud. :D Ah, totaalne heldimushetk. Ta on ju nii nunnu. Kuidas midagi nõnda nunnut olemas olla saab?
Raseduse ajal ma veidi tundsin hirmu selles osas, et mis siis kui mu laps on kole :D või imelik või midagi niisugust, et ma tunneks end halvasti teda vaadates. Täna mõtlen, et teda ainiti ju vaatama jääda võikski - nii ilus ime!
5kuune Kusti:
*keerab lõbusalt juba täitsa ise
*naeratab ja muheleb kõikide inimestega!
*on vanaemaga ujulas juba mitu x sukeldunud (mina ei vaata see aeg, juubee :D )
*öised mähkud on alati pissipommid. Reaalselt..pommid noh!
*arstijuurde see kuu ei lähe, aga kodukaaluga 10kg tuleb täis.
*tarbib seni ainult mind :D
*magab superhästi, õised ärkamised (2-3x) on nii lühikesed :)
5kuu sünnat tähistasime Tallinnas!
Jaa.. üks asi veel.
Kusti sai mammalt(Kusti vanavanaema) kingiks villasokid! Nii tore. Mul tuli heldimusest pisar isegi..nii armas Mamma! Tuli lihtsalt kingikott käes Kusti juurde ja soovis sooja varvast! :D
*trummipõrin* Kusti on viie kuu vanune!
Mõelda vaid, et kõik need viis kuud on tema minu kõrval tudunud ja koguaeg minu kasida olnud. :D Ah, totaalne heldimushetk. Ta on ju nii nunnu. Kuidas midagi nõnda nunnut olemas olla saab?
Raseduse ajal ma veidi tundsin hirmu selles osas, et mis siis kui mu laps on kole :D või imelik või midagi niisugust, et ma tunneks end halvasti teda vaadates. Täna mõtlen, et teda ainiti ju vaatama jääda võikski - nii ilus ime!
5kuune Kusti:
*keerab lõbusalt juba täitsa ise
*naeratab ja muheleb kõikide inimestega!
*on vanaemaga ujulas juba mitu x sukeldunud (mina ei vaata see aeg, juubee :D )
*öised mähkud on alati pissipommid. Reaalselt..pommid noh!
*arstijuurde see kuu ei lähe, aga kodukaaluga 10kg tuleb täis.
*tarbib seni ainult mind :D
*magab superhästi, õised ärkamised (2-3x) on nii lühikesed :)
5kuu sünnat tähistasime Tallinnas!
(Kusti oli nii imestunud, sest polnud varem esiteks niipalju küünlaid näinud, teiseks niipaljusid külalisi võõrustanud ja kolmandaks.. Ekke laulis! Ja see oli talle uus. Tema laulis alguse ja siis kõik koos laulsime veel ühe salmi -lahe traditsioon ju!)
Aga oma osa mängis ka see, et ta oli tegelt unine. Ei jorranud, aga oli kaua üleval olnud ja noh.. ma tundsin, et ta on unine!
Kusti sai mammalt(Kusti vanavanaema) kingiks villasokid! Nii tore. Mul tuli heldimusest pisar isegi..nii armas Mamma! Tuli lihtsalt kingikott käes Kusti juurde ja soovis sooja varvast! :D
Kook ja köök
Ma ka ei õpi. Nõmmel on üks kohvik-pagariäri nimega Kook ja Köök. Niigi siin arutatud selle koha üle, et pole ikka õige asi.
Ma sain sealt hallitanud saiakese. Poole peal muidugi avastasin alles hallitustäpid..ja nüüd kõhus nii keerab.
Eks vb psüholoogiline aspekt võimendab olukorda. Teenindus iseenesest viisakas, saiakese eest küll raha tagasi ei antud, aga sain uue saiakese valida. Uurisin siis mis kõige värskem saiake seal on..olla siis eilane viineripirukas kõige värskem.
Aga ei enam kunagi sinna ei lähe!
Pildil minu kompanjon. Väiksem sai 5kuuseks täna, juhuuu!
pühapäev, 18. november 2018
Rababa
Tomil lõppes puhkus ning me käisime sellele punkti panemas Valgesoo rabas.
Seal oli lihtsalt väga-väga lummav lõhn!
laupäev, 17. november 2018
Valges vahus on peidus kõik loood...
Kusti jääb suu ammuli kuulatama, kui seda talle ümisen. :P (Liisi Koikson - Üle vee)
Täna sõitsime Tartu linnas ringi ja väga (VÄGA) häirivalt torkas mitmel pool silma prügikottide hunnikud. Ilmselt on neis kõigis puulehed sees ja linnast peab need ometigi ju ära koristama. Arutlesime siis autos, et huvitav miks see süsteem nii üles ehitatud on? Tom arvas, et äkki keegi võtab selle orgaanika (puulehed) kuskil ikkagi kile seest välja, mina aga usun, et ei võta. Mugav ju. Eestis tegelikult ongi väga hea prügimajandus, st prügimägede ohutus keskkonnale. Aga no minujaoks täiesti müstiliselt kurb oli näha neid tüüpilisi 240l prügikotte kuhjas, teades, et neis on puhas orgaaniline aine sees.
Aga. Siis ma jälle mõtlen natuke niipidi, et siin Eestis on maailma mastaabis enamik parameetreid (keskkonna suhtes) ikka väga tasemel. On ka kurbi kohti nagu nt Läänemere olukord, aga paljud hinnangud looduse suhtes on siiski hästi. Seega see, kui prügikotid silma jäävad, on ainult siiski.. suht pisike asi.
No sedasi ma natuke lohutan end, kuigi ise mina aina enam olen nullkulu/zero waist austaja. Selle suund on lihtsalt minimalism - omada vähem, olla rohkem.
Täna tegime rõõmurulliga sauna. Uus komme ka - keelega mänglemine! Aa ja Tom ütles, et ta täna keeras üle vasaku õla seljalt kõhuli. Areneb!
Täna sõitsime Tartu linnas ringi ja väga (VÄGA) häirivalt torkas mitmel pool silma prügikottide hunnikud. Ilmselt on neis kõigis puulehed sees ja linnast peab need ometigi ju ära koristama. Arutlesime siis autos, et huvitav miks see süsteem nii üles ehitatud on? Tom arvas, et äkki keegi võtab selle orgaanika (puulehed) kuskil ikkagi kile seest välja, mina aga usun, et ei võta. Mugav ju. Eestis tegelikult ongi väga hea prügimajandus, st prügimägede ohutus keskkonnale. Aga no minujaoks täiesti müstiliselt kurb oli näha neid tüüpilisi 240l prügikotte kuhjas, teades, et neis on puhas orgaaniline aine sees.
Aga. Siis ma jälle mõtlen natuke niipidi, et siin Eestis on maailma mastaabis enamik parameetreid (keskkonna suhtes) ikka väga tasemel. On ka kurbi kohti nagu nt Läänemere olukord, aga paljud hinnangud looduse suhtes on siiski hästi. Seega see, kui prügikotid silma jäävad, on ainult siiski.. suht pisike asi.
No sedasi ma natuke lohutan end, kuigi ise mina aina enam olen nullkulu/zero waist austaja. Selle suund on lihtsalt minimalism - omada vähem, olla rohkem.
Täna tegime rõõmurulliga sauna. Uus komme ka - keelega mänglemine! Aa ja Tom ütles, et ta täna keeras üle vasaku õla seljalt kõhuli. Areneb!
neljapäev, 15. november 2018
Aeee
Ma olen avastanud, et mul on palju kergem genereerida teksti, kui pildid näitavad teed, millest jutustada :D Seega, alustame!
See on Kusti Lõunaka kempsus. Käisin veits istusin seal temaga. Lõunakeskuses on 2 väga head ema-beebi tuba. :D Üks siis rimi juures (teisel korrusel), teine coopi juures. Rimi juures istusime! :D
Lõunakeskus on meiejaoks veidi nagu meelelahutuskeskus.. seal ma käin aegajalt raamatupoodides vaatamas, mis uut on. Seal on erinevad laadad, söögikohad jne.. Seega vahel lähengi sinna meelt lahutama :D Kuhu mujale ikka minna, eksole :D
Mida aeg edasi, seda enam meeldib Kustile kõhuli olla.
Selliseid asju tegime ka vahepeal!
Hugokene paadisillal.
Ma üldiselt tahaks võtta mõlemad koerad jalutama kaasa, aga tuleb tunnistada, et 1 koeraga on ikka oluliselt kergem jalutada. Nad mul mõlemad viisakad ja toredad koerad, AGA...küll lähevad rihmad sassi, sest üks nuusib ühes kohas, teine teises ja siis juhtub veel midagi jne.. ehk et käingi peamiselt 1 korraga.
Kustile tegin ise oma mälestustekarbi. Ega see eriti kaunis ei tulnud, aga vähemalt tema nimetunnistus jm olulised dokumendid on nüüd ühes kohas :D
Väike siputaja!
See pilt on siis meie füsioteraapia viimases tunnis tehtud. Kustike pidas need 6x30min käimist väga tublisti koguaeg vastu. Sai käidud erinevatel aegadel, küll oli ta mõnikord olnud kaua üleval ja mõnikord just magama jäämas AGA ta oli koguaeg nii rõõmus ja tubli, et mul oli kohe uhke tunne!
Üldse Kusti tundub olevat selline, et adapteerub vastavalt olukorrale. Kui on võimalust ja und, siis ta magab. Ehk et peaaegu igakord kui vankriga jalutama minna, siis ta magab. Kui ei lähe jalutama, siis ta ei maga.
Kusti oma onuga. :D Enam ta onu teda niiväga ei pelgagi. Siis kui Kusti suhtkoht tutikas oli, siis oli veits kohkunud aeg minu vennakesel, et mismõttes mul beebi on ?!
Kusti pärast Tabasalu spordikompleksis ujumist.
Käisime ühtlasi vaatasime kuidas vähe suuremad lapsed mängivad. Kustit see väga huvitas ja teised põnnid jällegi vaatasid Kustit kui ilmaime. :D
Minu vanaema ja Kusti vanavanaema. Ta on nii armas! Küll ta hüpitab Kustit (niipalju kui jaksab) ja lükkab vankrit ja laulab ja... Nii toree!
Kusti vanaonu. Aga minu vanavanaema lastelastest olen mina ainus tüdruk. Peale minu on tal 5 lapselast, kes on poisid.
Kusti minu empsuga Tabasalus sulistamas. Enne olen siin kirjutanud, et käisime Nõmme ujulas. Aga Tabasalu on palju etem - suurem lastebassein, mis on soojem ja sügavam. Nõmme ujulasse oleks muidugi 5 min teekond käia meie Tallinnakodust. Tabasallu sõidame juba ka tükk aega. :D
Kogu lastebasseiniala oligi selline Tabasalus. Minu selja taha jäid veel pikad rajad kus mõni sportlane ujus.
Siin ongi Kusti minu vanaemaga jälle. No nii armas juu! Mu vanaemale ta väga meeldib! :P
Jaa siis kui Tallinnas olen, siis mul endiselt on sissekirjutus Tallinnas, seega ka tasuta rongisõit. Ja ma siis kasutasin seda väga ära. Nagu ikka vanasti sai tehtud.. Nõmme sõõrikukohvikust sõõrik kaasa ja rongile. Üldse see rongisõit on nii nostalgiline, sest ma muudkui sõitsin paar aastat rongiga ülikooli sealt.. :D
Aga Kustiga läksime lihtsalt vanalinna jalutama.. Isegi vanalinn oli nii muutunud! Mingisugused uued istumiskohad olid tekkinud ja.. väga põnev! Mulle meeldis niimoodi jalutada! Tunnikene käisimegi nii, või veidi enam. Ja siis rongiga tagasi. Aga selline alla 2tunni suts. Kusti KOGU aeg magas ja mul oli OMA aeg. Niii vapustav :D
Balti jaama turul on selline lahtiselt toiduaineid müüv pood kaa. Ma olen kuidagi niimoodi meelestatud, et see keskkonnahoidlikuse temaatika jne on mulle aina südamelähedasem. Sellest ma muidugi väga sotti ei saa, miks lahtiselt müüdavate asjade kg hinnad kallimad peavad olema. Võiks ju just odavamad olla. :D Aga see selleks. Pood ise oli toretore!
Kusjuures - Nõmmesuunas liikuvad rongid (Tallinn-Paldiski/Riisipere/Keila vms) on suht tihti ikka suhteliselt täis. Siis ka kui tagasi sõitsin, siis oli C-alas (kus on koht lapsevankritele) mitumitu vankrit.
Autosõidud õnneks meeldivad ka Kustikesele aina enam. Või vähemalt ta talub neid.
Vahepeal satun ikkagi 2 koeraga ka jalutama. :D Aga no... siis ma pigem tunnen end kui mingi koeratreener, kellel kuulekalt koerad ilusti üksteise kõrval. Aga ma tahaks, et nad ka elust rõõmu tunneksid ja et saaks nuustutada siit ja sealt..Kui nii tahta siis ikkagi 1 koer korraga on piir. Aga.. Mona on juba 13 aastane (ok, jaanuari alguses saab 13). Aga päris korralik vanus juba! Ma ausaltöeldes ei uskunud, et ta nii vanaks elab, lähtudes nt tema sugupuust ja sellest, kui vanaks on ta vanemad ja vanavanemad, õed ja vennad elanud. JA jalutab ta ikka tempokalt ja tublisti, vabakäiguks IKKA galopp.. Mõnele vist aastad ei loe! :D
Siin siis Kusti stiilinäide. Tomi süles suikab ta päris kergesti unne.. Juu on siis hea, mõnus ja soe olla :D
Meil selle autoga juhtus selline lugu, et klaasipesuvedeliku andur näitas errorit. Saime vea teada - paak oli katki läinud. Tom võttis klaasipesuaina paagi maha ja nägimegi auku. Kuna see on seal termoplastik siis sulatasime selle lihtsalt kokku selle augu - toimis. Aga andur ise oli vist liiga kaua kuival olnud, et andur oli ka katki läinud. Sellega siis tuli mõelda kuidas parandada..
Hugo ja Mona.
Mul on nii hea meel, et Kustile nüüd vankrisõit meeldib. Täitsa pisikese beebina küll ei meeldinud, siis kui need palavad ilmad olid. Võibolla vajas ta seda, et ta tunneks end rohkem turvatuna. Nüüd tal seal lambavillakott jne..:D
Aga Hugo, va pätt, pani meil mitu korda aiast plehku. Vaatamata elektripiirdele. Ehk siis, ta on nii pohuistlik valu taluv koer, et läks ja kaevas end lihtsalt elektripiirde rihma juurest aiast välja. Küll me keerasime võimsust juurde rihmale ja ajasime tal kaelarihma juurest karvadki ära, aga ei.. ikka läks. Nüüd siis on lahendus selline, et ta on ketis. Aga vat, kaevas end nüüd niimoodi naabri aeda. :D TÜKK TEGU temaga ikka. :D Ta on väga täkku täis ja emaste jooksuaja lõhnad ajavad vist pea segaseks. Õnneks naabermajas meil seni keegi ei ela ja me pahandada seetõttu ei saanud. Õnnneks.
Tagaaias põletasime mingeid vanu asju... :D Suur lõke tekkis. Nii äge
Kurb tõsiasi on ka ilmnenud, et Tom teeb paremini süüa.. Niimoodi teen mina ka hästi, kui temaga koos teeme. Või et tema juhendab.. :D Aga ma üksi kipun liiga uljaks minema, ja mu maitsetunnetus pole üldse kiita.. ehk et, ega eriti hea see mupoolt tehtud toit ei tule :D
Need šokolaadid sain ma ühelt inimeselt, kes minult mu kõik voodipesu minema viis! Nimelt on mul tekkinud väike (Tomi meelest suur...) hullus, et kodus peavad olema asjad, mis:
- leiavad tihti kasutust
- harmoniseeruvad omavahel (sinisekirju voodipesu minu pruun-beez magamistoas ei ole ok)
- on kvaliteetsed
Niisiis, hullus seisneb selles, et ma väga karmi pilguga vaatan asju ja kui miski parameetritest täidetud ei ole, siis saadan ma need asjad taaskasutusgrupi kaudu kellegi kätte, kes neid rohkem vajab. Kellele meeldib sinisekirju voodipesukomplekt noh! Aga mul kohe ajab pea valutama, kui meil on kodus selline seapesa laadne koht. Ei ole okei, õudne on!
Aga sellest on tulnud ka pääris palju jutuajamisi, sest meil nimelt on armsad vanemad (päriselt on armsad!), kes meile tihti omi asju saadavad mis nende meelest meie kodus olema peaks. Aga meie (eelkõige, jep, mina..) nii ei arva. Oma ema poolt antud asju ma saan hea meelega edasi anda, sest minu ema on selle kõigega päri. A'la kui olen talle põhjendanud, et ma ei taha, et kodu ebavajalikku minujaoks koledat pahna täis on, siis ta saab sellest aru. AGa Tomi ema on meile andnud näiteks ca 10 erinevat, kirjut, suurt kaltsuvaipa. Ja kuigi me Tomiga MÕLEMAD oleme elustiiliilt sarnased, siis vot temaga on lood lihtsalt veidi emotsionaalsemad. Arusaadav, et kaltsuvaibad on eraldivõttes kõik kenad ja ikkagi - käsitöö ju! Palju aega ja vaeva. Aga mina oma koju 10 sellist erinevat ei taha, 2 on okei. 2 mahutab ära ja paneb sobituma küll. :D
Kusti väikesed varbad!
Siit siis läheb selle honda anduri teema edasi. Noh lühidalt - veetsime sellega ca 3-4h Tartu Teaduspargis aega ja tulime terve anduriga tagasi. :D Tom tegi seal korda selle..ainult aega läks kaua, sest miski asi ei toiminud kohe nii nagu peaks.
Kusti hängis põrandal. Peamiselt ta oli ikka süles, aga ma aegajalt ikkagi panen ta põrnadale trenni tegema kah.
Niii mõnsa õhtu scrabble ja smuuti ja Tomi ja Kusti ja soolaküünla seltsis. Me oleme mõlemad küllalt head scrabble mängijad, seekord tegi Tom mulle pähe :P
Agaa Kustikas on muhe laps. Ainult, et jubee süleloom. Aga noh, las ta olla pealegi :D
See on pilt meie väiksest metsatukast vaadates. Asi on selles, et teised majad ja tsivilisatsioon tükivad aina lähemale. Nüüd meie elutoa aknast õhtuti konkreetselt ongi pimeduses teise maja kaunistused näha. :D Muidu on meie alevik ikka veel kottpime.. ja kanalisatsiooni ja ühise veevärgita..
Kerli käis ka külas! Tore on ikka vanu sõpru näha!
Katsime laua ja jutustasime kaua kaua... :)
Tellimine:
Postitused (Atom)