Täna sõitsime Tartu linnas ringi ja väga (VÄGA) häirivalt torkas mitmel pool silma prügikottide hunnikud. Ilmselt on neis kõigis puulehed sees ja linnast peab need ometigi ju ära koristama. Arutlesime siis autos, et huvitav miks see süsteem nii üles ehitatud on? Tom arvas, et äkki keegi võtab selle orgaanika (puulehed) kuskil ikkagi kile seest välja, mina aga usun, et ei võta. Mugav ju. Eestis tegelikult ongi väga hea prügimajandus, st prügimägede ohutus keskkonnale. Aga no minujaoks täiesti müstiliselt kurb oli näha neid tüüpilisi 240l prügikotte kuhjas, teades, et neis on puhas orgaaniline aine sees.
Aga. Siis ma jälle mõtlen natuke niipidi, et siin Eestis on maailma mastaabis enamik parameetreid (keskkonna suhtes) ikka väga tasemel. On ka kurbi kohti nagu nt Läänemere olukord, aga paljud hinnangud looduse suhtes on siiski hästi. Seega see, kui prügikotid silma jäävad, on ainult siiski.. suht pisike asi.
No sedasi ma natuke lohutan end, kuigi ise mina aina enam olen nullkulu/zero waist austaja. Selle suund on lihtsalt minimalism - omada vähem, olla rohkem.
Täna tegime rõõmurulliga sauna. Uus komme ka - keelega mänglemine! Aa ja Tom ütles, et ta täna keeras üle vasaku õla seljalt kõhuli. Areneb!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar