Niisiis. On kujunenud juba mingisugune rutiin.
9.30-11.30 ärkvel
11.30-13.30 I uni
13.30-16.00 ärkvel
16.00-18.00 II uni
19.00 - kontrollin, et ta oleks kindlasti ärkvel, vahel ei ole, kui II uni hilisemaks nihkunud nt!
21.30-22.00 oleme kindlasti ööune eelses seisus voodis :D
Siis on Kustil veel selline huvitav nähtus unede ajal nagu tsüklihäired! :D Üks tsükkel kestab tal ca 45min ja nendelhetkedel, kus toimub ühest unetsüklist teise unetsüklisse minemine, tuleb teda aidata. Ja vot kui ei aita, siis ta on kurb! Ja hakkab nutma. Vahel kui väike nutt ei aita, siis hakkab röökima. Aga väga harva. Üldiselt ma koguaeg jälgin teda unede ajal. Tavaks on kujunenud ka see, et I une ajal ma jalutan temaga. Koguaeg. Põhiliselt ikka koerte pärast, ja enda pärast - tore on muud maailma ka näha. Kuna teine uni toimub juba suhtkoht pimedas, siis sellel ajal ma jalutamas väga ei käi, maksimaalselt jalutan temaga sellel ajal ainult oma kodutänaval. Meil siin alevikus muidu lihtsalt on väga pime, ei näe kedagi ja on ohtlik.
4kuune Kusti veel ei keera korrektselt ise, küll aga kombib ta sealmail piire. Viimane uus asi on see, et ta vahel sahmib end ööunne minu kõrval niimoodi, et keerab ülakeha külili, sel ajal kui alakeha on täitsa selili. Kui ta juba täitsa roomama peaks hakkama ja liikuma voodis, siis tuleb voodi seina äärde lükata, kus ta kahest küljest seinaga piiratud oleks. Seni on voodi veel ainult peatsi poolt seinaga piiratud.
Olen õppinud oma päeva niimoodi planeerima, et hommikul ärgates on kõige õigem aeg kodutoimetused kiiresti ära teha, peamiselt puudutab see pesupesemist. Seega siis ma panen pesu pesema ja majandan natsa muudki, tõmban tolmu, koristan kööki jne. Koertele tuleb ka iga 2p möödudes uus pudruke valmis kokata. Koerad on meil praegu nö turutoidul - iga nende pudruke sisaldab suuremas koguses liha kui see sisaldaks siis, kui nad saaksin krõbinaid. A krõbinad on palju kallima kg hinnaga, seega kuluoptimaalsem ja tervislikum on see gemüüse neile ise valmis teha. Kõrvale läheb aedvilju(sibul, porgand jms) ja siiski ka teravilju (tatar, kaer jms). Ja neile maitseb. Või noh, nad seda söövad ja lõpuni, aga võibolla sellepärast, et ega neil ju valikut polegi. :D
Aga Kusti teemassse tagasi tulles.. riidest mähkmetega saame aina suuremateks sõpradeks! Ühekordsed mähkud on täielikult devalveerunud meie silmis, öösel lasevad need tihti läbi jne. Mähkusid pesen ma ilma pesupulbrita ja lasen õues tuulduda. Mul on mähkmeid niisugune varu, et see on võimalik. Seega üks laar mähkmepesu tuuldub-kuivab kokku ca 3päeva. 1 päev tuuldumist ja 2päeva kuivamist. :D
Kaalu oli 4kuuselt 8,6kg ja pikkust 66cm. See teeb temast päris pontsaka lapse! Ja raske-raske on teda juba süles kanda. :D
Kusti on muidu väga rõõmus laps. Naerab ja suhtleb pilkkontaktiga päris hästi. Ka võõrastega, kui võõras peaks juhtumisi talle naeratama siis Kusti kohe manab ka muheda naerusuu ette. Nii armas värk! Ja siis on tal veel selline asi, et kui tema ees lollitada, siis ta teeb sellise naertatuse nagu saaks täitsa aru, et see on ehe lollitamine. Korraks nagu naeratab ja siis jälle jälgib edasi. :D
Siis ta lobiseb oma keeles päris palju. Kõige suurem on lobisemine siis, kui on aeg magama jääda. :D
Haaramine refleksina tal väga tugev ei ole, küll aga kui anda mänguasi kätte talle, siis see läheb suhu. Sõrmed lähevad ka suhu loomulikult.
Tegime 6x füsioteraapia võimelmisi läbi. Seal oli üks väga tore tädi meiega tegelemas - Siret Lepasaar. Tema ütles, et Kustil onn väga hea peahoiak! Ainsam värk oligi sellega, et see haaramine pole tal nii ideaalne, kui selles vanuses olla võiks. Aga muud näitajad on kõik korras. Eks see haaramine ka aja edenedes läheb üha paremaks. Ja egas kõigis parameetrites ideaalset last ka ju ei ole!
4kuu postituse lõppu võib öelda, et ta on VÄGA armas. Inimesed ütlevad, et läheb aina armsamaks. Mina ei saa aru siis, et KUI armsaks veel minna annab?! Eks seda näeb!! :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar