EMO ja Ilmatsalu

Aeg on möödunud üsna emotsionaalselt. Siis kui kõik veel hästi (no tegelikult oli siis juba halvasti) oli, käisime Ilmatsalus väikesel matkakesel:

Seal paistab grillikoht, kus ca aasta tagasi minu sünnipäeval Liisi ja Ivariga grillimas käisime. Korjasime metsaalt veel kevadlillekesi ja puha. Tänavu on kevad nõksa hilisem..

Ainus jama meie penskar-koeraga on see, et auto pagasiosa on tema jaoks liiga kõrge. Ta küll jaksab hüpata, aga mul hakkab kahju, sest on näha, et see on siiski parasjagu suurt pingutust nõudev ja vahepeal tuleb teda ikka aidata. Seega reisib tema, olenemata suurest pagasiruumist, tavaliselt jalge ees. :D 

Sõitsime mööda väiksemaid teid. Minul, nagu ikka, oli suur hirm jääda kuskile kinni! Sest ei tea ju, millal päike on tee nii sopaseks sulatanud, et auto sisse vajub. Õnneks kinni ei jäänud ja lumi kandis väga hästi.

Tegime väikese peatuse ka jäävälja juures, mis spontaanselt ise põllule tekkinud on.

Aga EMOsse pöördusime sama päeva õhtul kus Tom ka statsionaarselt sisse võeti. Imelik ja kurb asja juures on see, et olime kuu aega tagasi samasuguse kõhuvaluga samuti EMOsse pöördnud. Siis lasti meil seal 3 tundi oodata, enne anti valuvaigistit ja hiljem siis küsiti, kuidas olemine on. Et kui vähegi paremaks on läinud, soovitati koju minna. Tomi näidustus oli lihtsalt see, et kõht nn kolmnurga kohas tegi hootiselt suurt valu. Noh..aga tegelikult, nagu hiljem selgus, oli seal kolmnurgas asuv sapipõis väga ägedas põletikus. Seega tundub et see EMO on liiga ära kurnatud mõttetute muredega. Kui meiegi seal olime, oli seal päris palju pisimuredega tülitajaid. Seega jäimegi nende varju, sest põletikunäitaja oleks olemas olnud suur ka lihtsalt veretesti tehes. Tomile anti aga lihtsalt valuvaigistit..

Aga teistkordne EMOs käik siiski möödus paremini, Tom võeti sisse, varahommikul tehti sapipõie operatsioon. Põletikku seal tekitasid sapikivid, aga kirurg soovitas, et etem variant on sapipõis üldse eemaldada, sest kivid suure tõenäosusega tuleks mingil hetkel niikuinii tagasi. Hiljem uurides on see sapipõie operatsioon ikka väga levinud ja oma tuvuskonnaski leidus mitmeid, kellel see ära opitud on. Lisaks ütles kirurg veel nii, et Tomi puhul see sapipõis oli korduvalt varemgi põletikus olnud, mis oli jooksvalt läbi põetud. Tom tunnistas küll, et mõnikord kõht on sealt valutanud, aga ei seostanud seda absoluutselt mingi põletikuga. Lihtsam oli seda seostada mingi muu venitusega - nt kipsplaadi tõstmine või muud moodi mingi lihase ära tõmbamine. Aga tervis on siiski oluline ning parem karta kui kahetseda ja regulaarselt kontrollis käia perearsti juures ning lasta veretesti teha. 

Tom oli haiglas suisa 4 päeva, sest peale oppi ei tahtnud palavik alla minna. Ega ka valu kõhus. Kogu kliinikum on hetkel gripi tõttu karantiinis, seega mõtlesin, et ei saagi teda vaatama minna. Aga siis ma hakkasin talle telefonilaadijat viima, ja märkamatult sain ma siiski selle täitsa temani toimetatud. Seega proovige ikka - kuidagi ikka on võimalus. :D Mina juhtumisi just läksin üldkirurgia 4ndale korrusele kuskilt väiksema trepikoja poolt ja tema palat oli täpselt trepikoja ukse juures, seega õde lubas mul talle isiklikult need asjad üle anda. 

Nüüd on Tom juba mõned päevad kodus olnud. Peale sapipõie eemaldamist on tal teha 14p AB kuur ja lisaks saab hommikuti maohappesust vähendavat rohtu. Peale AB kuuri on plaan talle 14p probiootikumi kuur ka teha, et seedekulgla mikrofloora tasakaal taastuks. Hakkasin sellele ka mõtlema, et apteeker soovitas hoida AB ja probiootikum lihtsalt 2 tunnise vahega. Aga AB mõte ju selle kestvuses ongi, et tapaks stabiilselt kõik halvad (ja head) bakterid. Ehk et mõttetu oleks anda probiootikumi lisaks, kui AB needki bakterid ära killiks. Võibolla on see õigustatud väga ekstreemsetel puhkudel, aga natuke liiga omakasu tagaajav oli mumeelest apteekril sellist juttu rääkida...

Novot, aga nüüd on Tom küll tükk aega veel kodusel rindel haiguslehel..ehk et suurte asjade tõstmine jm on natuke välistatud mõneks kuuks. Seega koduprogressis mingit edasiminekut lähikuudel ei toimu. Aga sellest pole üldse hullu, sest minumeelest on juba praegu siiski oma kodus ju kõige mõnusam olla. ;)